Seadmekapi suuruselt ära kokku hoia

31.10.2017

 

Seadmekapi suuruselt ära kokku hoia!

Ettevõtete arenedes andmemahud ja kiirused suurenevad. Seetõttu kasvab ka seadmete hulk, mis elektrienergiat tööks kasutavad.

SLO müügiinseneri Toomas Tõnisalu sõnul võib serveriruumid jagada tinglikult kolmeks. Esiteks pisikesed, mis koosnevad kapist. Teiseks sellised, mille koosseisu kuuluvad paar suuremat seadmekappi ja muu eluks vajalik. Kolmandaks suured, kus seadmed ei ole kappides, vaid ruum ise on üks suur kapp.

Serveriruumides asuvad nii hoonesisesed kui hoonesse sisenevad ja väljuvad kaablid, elektritoide (230/400V) koos UPS-iga, aktiivseadmed, jahutus- ja kütteseadmed ning muu vajalik. Kuna kaablid tuleb kinnitada ja otsastada, on vajalikud ka otsastusseadmed vask- ja optilistele kaablitele ning tähistused. Seadmete puhul on üldjuhul tegemist 19“ (laiusmõõt) kinnitusega, mida kapid (avariiulid) võimaldavad.

Tõnisalu sõnul on probleemiks, et kui kontor tehakse valmis ja hakatakse võrku seadmetega püsti panema, siis eelkõige hinda arvesse võttes valitakse sageli kõige väiksemamahulised lahendused. „Kui hiljem toidet tarbivaid seadmeid lisandub, siis läheb ruum pilgeni täis,“ räägib Tõnisalu, et nii ei jää peagi muud üle, kui uus seadmekapp muretseda. Uued seadmed võtavad vähem ruumi.

„Õnneks tehnoloogia areneb ja seadmed on muutumas väiksemaks,” jätkab Tõnisalu. Tänu sellele mahub sama suurusega kappi enam seadmeid ning kaableid. Lisaks eritavad uued seadmed vähem sooja.

Kappides on riiuli kõrgusühikuks 44,45 millimeetrit, mida märgitakse tähega U (unit) ning mis tähistab seadmekappi paigaldatavate seadmete kõrgust. Kappe on erineva laiuse ja sügavusega, et kõik kaablid ära mahuksid. Väikseim mõõt on 6U-d ja suurim 47U-d.

Võrreldes vanemate paneelidega saab uut tüüpi paneelidel panna kokku eri tüüpi otsad, mis tähendab, et varem kolm-neli unit`it kulutanud ühendused saab tõsta ühe peale kokku. See annab kokkuhoiu 3–4 U-d, nii optilise kui vaskkaabli puhul. „Kaablipaneelid on kõik 19“ kinnitusega ja üldjuhul kõrgusega 1U ning catkaablite korral on tegu 24 pesa, uuematel 50 pesaga,“ selgitab Tõnisalu, et see annab olulise ruumi kokkuhoiu. FO-paneelid on võimalik panna kuue mooduli kaupa eri pesadele, nagu SC, LS ja teised. „Mixed paneelid on eriti head väikekontorites, kus kõiki asju on vähe,“ räägib Tõnisalu, et need võtaksid väikekontoris tavalahendusena asjatult ruumi. Kõik kasutuses olevad seadmed kuluvad. See, millise ajavahemiku tagant seadmeid on vaja välja vahetada, sõltub Tõnisalu sõnul ettevõtte vajadustest ja sellest, kuidas firma olemasoleva olukorraga parasjagu ise rahul on. „Süües kasvab isu, nagu öeldakse,“nendib ta, et andmekiirused tõusevad ja sellega seoses kasvab tarvidus välja vahetada vanad seadmed.

Tõnisalu hinnangul on normaalne seadmed välja vahetada umbes iga viie aasta tagant. „Andmemahud ja kiirused suurenevad. Seetõttu kasvab paratamatult kõik, mis elektrienergiat tööks kasutab. Samuti kipub see vananema ja rikki minema.“ Tihti vahetatakse Tõnisalu sõnul tehnoloogia välja jupikaupa. „Esimesena see, kust king kõige enam pigistab.“ Hiljem lisatakse ja vahetatakse ühekaupa välja teisi seadmeid, räägib Tõnisalu, et üsna haruldane on, et välja vahetataks kõik korraga, ehkki ka nii võib. Aga ei pea. „Tehnoloogia arengu ja internetiseerimise taustal võib öelda, et kappides olev seadmete maht suureneb,“ märgib Tõnisalu. Seda näitab kasvõi asjade internet, millest räägitakse. „Kui tööstuses on tegu kaasaegse tootmisruumiga, kus palju tegevusi automatiseeritud, siis taolise tootmisüksuse puhul tahab iga selle osa (kontroller, juhtarvuti jne) saada internetti,“ toob ta näiteks.

 

Kodus paiguta ühendus kinnisesse kappi

 

Sama tendents on kodustes majapidamistes– paljud seadmed, näiteks turvavalvesüsteemid ja -kaamerad, vajavad tööks internetti. „Ka kodus võib interneti jaoks mõeldud kapinurk täis saada,“ märgib Tõnisalu, et sageli kipuvad kodudes tehtavad otsused juba jäämagi selle taha, et otsad selles kapis on täis.

Lisaks tasub tähelepanu pöörata turvalisuse küsimusele – ühendused tuleks panna kinnisesse kappi eest ära, et võõras juurde ei pääseks.

Tõnisalu tunnistab, et näeb müügikontorisse tulevate klientide pealt üha uuesti, et seadmekappi ostes kiputakse valima sageli kõige väiksem. Mis tähendab, et peagi on vaja suuremat. Hilisem ruumi suurendamine võib aga keerukaks osutuda. „Kui sama tootja kappe on veel saadaval, on võimalik osta teine olemasoleva kõrvale,“ räägib ta. Aga alati pole sama tootja kappe enam saada, kuna tootjad muutuvad. „Ja ega kapid alati eraldi üksteise kõrvale ruumis kõige paremini ei sobi ka,“ hoiatab ta, et ehkki on ka neid, kes ostavad kohe suurema kapi, on neid väga vähe. Tasuks mõelda kohe veidi suuremalt, seda enam, et hinnaerinevus pole kappidel mahtu arvesse võttes väga suur. Tegijal juhtub: ka projekteerijad võivad vigu teha „Vahel näen projekte, kus projekteerija on pannud kapi nii täis, et tulevikus sinna enam midagi juurde ei mahu. Isegi UPS ei mahu enam kappi ära, vaid tuleb kapi kõrvale panna,“ räägib Tõnisalu, et sel juhul juhtub nii, et tasapisi hakkab erinevaid seadmeid kapi kõrvale kogunema ning tuleb hakata otsima uut lahendust.

Kuna kõigil seadmetel on U-des ära näidatud nende vajadus (1-5 U-d), pole selle järgi Tõnisalu sõnul keeruline kokku arvutada, kui suurt kappi on vaja. Lisaks tasub alati jätta ruumi varuks. „See pole koht, kus tasub kokku hoida,“ nendib Tõnisalu, kelle sõnul on paraku sageli just tehnilised ruumid need, mille pealt püütakse ruumi säästa. Väike kapp tekitab Tõnisalu sõnul teisigi probleeme, kui see, et sinna tulevikus kõik vajalik ära ei mahu. Kui kapp on pilgeni täis, vajab see jahutust. Kappides on see võimalus küll enamasti olemas – tavaventilaatori lisamisel, ent kui sellest ei piisa, on vaja hakata tervet ruumi jahutama. 
Selline võimalus on suurte serveriruumide projektidesse sageli sisse ehitatud, ent väikestel mitte. „See on nagu lumepall, mis hakkab veerema, nõudes aina uusi väljaminekuid,“hoiatab Tõnisalu, et kui alul ehk hoitaksegi raha kokku, toob see hiljem kaasa topelt investeeringu, rääkimata ajakulust, mis see endaga kaasa toob. „Näiteks kui hiljem vahetub ruumidel omanik,
võib uuel kasutajal olla rohkem seadmeid, mida on raske ära mahutada,“ selgitab Tõnisalu. „Kui seadmed ruumidesse ära ei mahu, tekib vajadus viia need kuhugi mujale, siin võib heaks lahenduseks olla garaaž,“ kirjeldab ta. Ehkki see on teostatav, tähendab see igal juhul lisakulutusi.